Viimastel nädalatel käis kibe jahi ookeanikõlbulikuks tuunimine.

Nagu lipumeeskonna lühitutvustuses kirjas, on jahi pikkus 40 jalga ehk 12 meetrit, laius 4 m, masti kõrgus 17,5 m. Jahil on kolm kahekohalist kajutit, 2 tualett/dushiruumi, kööginurk, diivaninurk ja kapteni töökoht. Purjed on rullgroot ja rullgenu. Lisaks tuleb kaasa truu abiline ehk 4 inimesele mõeldud mootoriga kummipaat.

Hoolimata sellest, et alustasime kõige tarviliku hankimise js ettevalmistamisega juba mais-juunis ja kujutasime ette, et juba septembri alguseks on kõik korras, ei läinud enamik asju plaanipäraselt.

Tarviliku lisavarustuse nimekiri koos olulisema infoga on järgmises tabelis

Lisaks soetasime EPIRB satelliidipoi, Honda 1KW bensiinigeneraatori, GSM/GPS trackerid 2 tk, kümme 30 liitrist kütusekanistrit (diislile ja bensiinile). Olulisematest jahiga seotud soetustest võib veel mainida merevee kraani ja pumbasüsteemi (paigaldame enne ookeaniületust), kaks 2,5 liitrist gaasiballooni, 1000 W peal töötava elektripliidi (juhuks kui gaas otsas ja balloone täita ei saa).

Nüüd veel muudest ettevalmistustest ja toredatest juhtumistest/kohtumistest, mis viimase nädala sisse ära mahtusid.

Tactical Foodpacki 300 pakki strateegilist toiduvaru on ikka parajalt muljetavaldav kogus:) … terve diivanialune ja seljatagune panipaik sai sellega ära palistatud. Lisaks tegi Tactical Foodpack meile ka paar põnevat kingitust, mis võib ehk ka kellelegi meie lugejatest huvi pakkuda – esmalt ilma lahtise tuleta sooja toidu tegemise komplekt, mis sisaldab spetsiaalset kotikest, kuhu tuleb asetada kuumaelemendi padjake ja sellele omakorda TF toidukotike koos lisatud külma veega. Kui nüüd välimisse kotikesse kuumaelemendile pisut tavalist vett ümber valada, käivitub keemiline protsess, mis paneb vee keema ja soojendab ühtlasi TF toidu tarvilikule temperatuurile, mille tulemusel see ca 10 minutiga valmib. No see on ju eriti super lahendus kohtades, kus tuld teha ei saa/et tohi. Küllap selliseid tuleb meilgi ette. Teiseks täienes meie varustus enesehügieeni komplektidega, mida on võimalik kasutada keerukates oludes, kus pesemisvõimalus puudub kogu keha puhastamiseks. Ma juba aiman ette, et need lähevad käiku Lõuna-Ameerika tipus, kus on nii külm, et enda ülekere veega pesemise peale mõelda ei taha…

„Millised vorstid teil kõige kauem säilivad?“ Üllatunud naisterahvas Balti Jaama turu Vorstiabis (kes osutus omaniku abikaasaks) ei saanud küsimata jätta, millest selline kummaline küsimus … ja sellest sai alguse veel üks tõeliselt tore tutvus – Toomas Viidebaum, Vorstiabi omanik oli lahkelt nõus meid toetama hea ja paremaga oma toodangust – sea-, hirve-, veise- ja põdralihast suitsuvorstid, singid, konservid ja isegi punahirve välisfilee on meie igapäevases menüüs tänu Toomasele. Mis veelgi toredam, tuli välja, et Toomas on ka ise suur meresõber ja oskab hästi kala püüda. Me ei suutnud oma õnne uskuda, kui Toomas tõi meile paati hulga kalapüügi varustust ja lubas ka ise meiega ookeaniületusele kaasa tulla … varusin aegsasti kaasa hulga kalamaitseaineid😊 Toomas, me ootame Sind pikisilmi pardale ja ole Sa südamest tänatud kõige selle hea ja parema eest, mis meile jahi külmikust ja panipaikadest vastu vaatab!!!

Ühel hommikul leidsime oma meilboxist väga põneva kirja – saatjaks eesti mees Heldur Suun, kes tegi aastatel 2011-2012 ühe vene mehega jahil Willow Winds“ pallile tiiru peale. Nagu ta ise tagasihoidlikult märkis, et viitsinud ta sellest raamatut kirjutada aga on igati valmis aitama oma kogemustega. Helduri sõidu track on näha siin: Willow Winds – Google My Maps Heldur on ka üks vähestest Eestlastest, kes on purjetanud ümber Cape Horni. Omast kogemusest teab ta rääkida, et Patagoonia on kahtlemata üks keeruliseimaid kohti ja tõi meile abimeheks kaasa raamatu ”Patagonia and Tierra del Fuego Nautical Guide – Books (imray.com) ”, mis on selle kandi piibel. Raamatu esimesel lehel on Bellingshauseni kapteni Indlek Kivi ja ekspeditsiooni juhi Tiit Pruuli tänusõnad. Suur au, kui saame selle raamatu ühel ilusal päeval Heldurile tagasi tuua ja lisada sinna oma tänusõnad. Sirvisin raamatut – selles on arhipelaagi iga kaljusaare kohta info nii ohutu möödumise, randumise/ankrusse jäämise ja muude loodusolude kohta alates tuulest, mudast, termaalvee allikatest kuni prügisaastuseni. Heldur ise rääkis, et muda ja juurikad ongi põhiline probleem, mis teeb ankrusse jäämise seal kandis väga keerukaks ja soovitas kindlasti soetada ujuvad otsad, et vähendada ankurdamiseks kasutatavate otste kadu. Suur-suur tänu Sulle Heldur nii väärt raamatu kui nõuannete eest!

Viimane ettevalmistusnädal algas viimase sukeldumisega. Ilm oli päikseline ja käisime koos Terjega veel viimast korda Eestis sukeldumas Rummus, et ära proovida kuidas käitub vees minu uus alumiiniumballoon. Eestis sukeldutakse üldjuhul terasballooniga, mis on odavam ja raskem st, ei vaja nii palju lisaraskusi põhja minekuks. Terasballoon roostetab aga soolastes vetes ruttu läbi ja seetõttu olin sunnitud soetama alumiiniumballooni, mille ujuvus on aga hoopis teistsugune. Vee temperatuur oli juba 16 kraadi, kuid kuivülikonnaga pole sellises vees sukeldumine mingi probleem. Peale sukeldumist istusime ja jõime Terjega kohvi nagu ikka. Terje vaatas nukralt, kuidas luigepaar veel liugles, ja ohkas, et see oli mul võibolla viimane kord näha Rummu karjääri veealust ilu – veealuseid metsasid värviliste haugidega, mahajäetud pumbajaamasid, vastvalminud teemaparki ja palju muud. Juba tehakse ettevalmistusi paekivi kaevandamise alustamiseks Rummu karjääri kõrval ja suure tõenäosusega muudab avatav kaevandus Eesti parima läbipaistvusega veekogu (tavaliselt vähemalt 8 m) mudahäguseks lombiks. Kes iganes neid otsuseid langetab, tuleks minu meelest toppida sukeldumisvarustusse ja viia Rummu karjääris veealla, et ta mõistaks, mis on kaalul Eesti ca 6000 litsentseeritud sukelduja jaoks. Alternatiiviks sukeldujatele on keskmiselt 2-3 m läbipaistev merevesi …

Viimase nädala sisse mahtus veel Veiko intervjuu Kuku raadio Meretunnile, mida saab kuulata siit (vt 18.september kuupäevaga podcasti): https://kuku.postimees.ee/podcast/meretund Samuti mitmed kohtumised sõprade-, sugulaste-, tuttavatega ja erinevatel etappidel ühinevate sõidukaaslastega ja kuivainete, maitseainete ning värske toidu soetamine. Jarek Kasar, kes oli ka Bellingshauseni varustaja aitas meil planeerida toiduvarusid sh soovitades, mida üldse on mõtet kaasa võtta, mida mitte. Suur tänu Sulle, Jarek, selle väärtusliku abi eest!