28-30.12

Olime ise Cruising Guide Phuket-Thailand’i (https://www.moorings.com/sites/default/files/cruising_guide_thailand.pdf?t=1EgP0q) kasutades kodutööd teinud ja Takola sadamas ka teiste soovitusi kuulanud ning nende põhjal kujunes meie Phang Nga lahe kruiis selliseks:

– Ao Nangi laht Khao Ngon Nak looduspargi külastusega (see tähendas siis muidugi kõrge mäe otsa ronimist:)

– Ko Hong – Ko tähendab saart ja Hong tähendab, et saare sees on peidetud laguun (hiljem selgus, et Ko Honge on mitu ja teine, mida me ei külastanud, on vist isegi lahedam)

– kuulus James Bondi saar (oma jullaga saab selle kõrval oleva Ko Daeng Yai peale, soovitame minna õhtul kl 17 paiku, siis turistosid enam pole ja päikesevalgus on parima võimaliku nurga alt)

– Meremustlaste küla (so eraldi julla matk, jahiga sinna ligi ei pääse, liiga madal)

– Ao Po Grand Marina

Enamik saartest on mingi rahvuspargi osad ja park ranger nõuab külastuse eest ‘obrokit’ – 200-300 bahti nina kohta. Mõistlik on jaht turvalisse kohta ära parkida ja ümbruskonda uurida jullaga. Naine tundis puudust täispuhutavast supilauast – jullaga igale poole (eriti koobastesse ja tunnelitesse) ligi ei lasta.

Saari on lahes palju ja igale saarele polegi mõtet peale minna, enamikust neist on lihtsalt tore lähedalt mööda sõita ja maalilisi kaljuseinu ning neisse peitunud koopaid ja laguune uudistada. Igatahes on selline kruiisimine unistuste puhkus. Imeliselt kaunis on Tai saarestik!

Vanajumal on siia merre pillutanud sadu kui mitte tuhandeid laheda kujuga kaljusid

Enamik neist kaljudest justkui hõljuks vee kohal, sest lained on neid altpoolt korralikult uuristanud

Khao Ngon Nak – vaated peale kahetunnist ronimist

Selle kaljunuki otsa ronimist peetakse miskipärast eriti ohtlikuks tegevuseks – no sate ju aru, et see tuli ära teha:)

Magic!

Peale ronimisretke saab rannabaaris nautida kaunist päikeseloojangut

Peale ronimisretke saab rannabaaris nautida kaunist päikeseloojangut

Sellistes koobastes elavad pääsukesed, kelle pesi siinkandis delikatessina süüakse. Sestap on need turistodele suletud. Mõne koopa juures pidi suisa relvastatud valve olema!

Ko Hongi sissesõit

Kilpkonnasaar

James Bondi saar hommikul

James Bondi saar õhtul

James Bondi saare vulkaanilised koopad

Bondi saare üks peamisi geoloogilisi vaatamisväärsusi – suur sile monoliitne kaljukolakas

Ankrukoht Bondi saare lähistel

Meremustlaste küla

Kogu küla on ehitatud merre kõrgetele postidele

Sealt leiab nii kooli kui kiriku, isegi staadioni – kõik postidel mere kohal

Naine leidis kassi ka:)

Sünagoog viitab islami usule

Seest on see nagu palee:)

tesse lahedatesse kohtadesse kummipaadiga ei lastud, supilauda paraku polnud:(

Too good to be true!

Ao Po Grand Marinasse sadasime sisse ilma igasugu etteteatamiseta. Internetis on küll sadamakoha broneeringu vorm aga meil ei õnnestunud seda peale täitmist miskipärast ära submittida … ehk oli mere peal levi kehv või mine tea. Igatahes võttis naine sadamaga 2 miili kauguselt raadio teel (kanal 72) ühenduse ja palus luba ööseks sadamasse jääda. Luba anti ja sadamasse sisenedes oli sadamatöötaja paadiga vastas ning näitas kaikoha ette. Sadam on ilus ja luksuslik – restoran, jõusaal, välibassein, hotell jms.

Meie kõrvalkaist läks parasjagu merele aastavahetust vastu võtma Tai printsess

Kaikoha kraanivesi on väga hea kvaliteediga. Loodetud paadipoode sadamas aga kahjuks polnud. Sadamatasu on mõnevõrra kallim kui Takolas – 1500 bahti ööpäev (so ca 45 euri).

31.12

Kaaludes võimalikke alternatiive aastavahetuse vastuvõtmiseks avastasime, et eestlased peavad aastavahetuse pidu Phi Phi saarel. Tuli välja, et meie Papaa tunneb selle peo korraldajat Andres Vinki ja nii küpses plaan minna aastavahetuseks tagasi Phi Phi’le.

Phan Gna lahes ei ole vahemaad suured. Ao Po Grand Marinast on Phi Phi’le vaid paarkümmend miili.

Hea kodune tunne oli taas päikedeloojangu ajal ümber tuttava kaljunuki Phi Phi lõunapoolsesse lahte sisse pöörata. Ankur sisse, siledad riided selga ja kokkulepitud kohtumispaika otsima.

Bottoms Up baaris aega parajaks tegemas

Suur aitähh Sulle, Andres selle laheda aastavahetuse korraldamise eest!!! Nii tore oli üle pika aja nii palju eestlasi näha:)

Tähistasime Tai aastavahetust umbes 15 eestlasega mõnusa õhtusöögiga restoranis ja ilutulestiku vaatamisega rannas ning 5 tundi hiljem Eesti aastavahetust väiksema seltskonnaga jahi pardal shampuse kõrvale telekast presidendi kõnet vaadates … nagu korralikud eestlased ikka:)

01.01

Hoolimata magamata ööst olime papaaga hommikul kell 8:30 vapralt kaldal kokkulepitud kohas, et minna ühiselt teiste eestlastega väikesele matkale. Matkamine tähendas muidugi seda, et ronisime Phi Phi saare kohal kõrguvale kaljunukile, kust avanes saarele fantastiline vaade. Andres oli meile giidiks ja tutvustas teele jäävaid taimi, puid ja roomavaid ning lendavaid elukaid aga ka kohalikke kombeid. Väga põnev ja lõbus retk! Andres on suurepärane teejuht ja organisaator! Aitäh Sulle Andres!

Phi Phi linnulennult

Papaaga

Oligi aeg taas Phi Phiga hüvasti jätta, sest juba 3. jaanuaril peame Taist lahkuma. Välja saab möllida Ao Shalongis. Suundusime ööseks selle läheduses asuva Ko Hae saare väikesesse lõunapoolsesse lahesoppi, kus ei ole eriti svingimisruumi ja tuleb ennast lisaks ankrule ka ahtriga poisse kinnitada (lahes nägime vähemalt kolme poid). Meil oli väga hea ankrupaik – ankrukett oli täies pikkuses liival, aga juba 20 meetrit kaldapoole algas suur koralliriif st ankurdamisega tuleb selle saare juures väga ettevaatlik olla.

02.01

Hommik algas mõnusa snorgeldamisega – kauniste korallide kohal oli palju kõiksugu kalu. Naine käis ja kontrollis ka paadi põhja üle. No ei ole võimalik – Vanuatul sai kõik uued anoodid pandud, nüüd on sõukruvi ümber vaid riismed järel:(

Pole midagi parata – sukeldumisvarustus selga ja anoode vahetama. Õnneks on lahes olematu hoovus ja vesi kristallselge.

Ao Shalongi jõudsime alles pärastlõunal. Võtsime seal kütusekanistrid täis ja viisime pesu pesumajja. Ööseks ei riskinud võõra poi külge jääda, sadamas kohti polnud ja ankurdamist selles lahes ei soovitata – pidi olema väga halb pidamine.

Nii lasimegi enne päikeseloojangut jalga ja sõitsime ca 10 miili ümbel Phuketi saare lõunatipu vaiksesse ja kaunisse lahte nimega Nai Harn Bay. Seal oli küll 6-8 jahti aga ruumi oli piisavalt veel mitmele. Lahe läänepoolsel kaldal on jullade kai ja pääseb kaldale, kus on kaks korralikku restoran-baari ning väike toidupood. Lubasime omale mõnusa õhtusöögi ja pidasime plaane järgmiseks päevaks.

Ao Shalongi sadama- ja jullade kai

Ao Shalongi laht oli puupüsti jahte täis

Vaade Nai Harn Bay jahtklubi restoranist

03.01

Tais ei tunne toll jahtide vastu erilist huvi ei sisse- ega väljamöllimisel st tolliametnikud pardal ei käi. Seega on üsna ükstapuha, kuhu jaht väljamöllimise ajaks jätta, peaasi, et ise kohale lähed. Ao Shalongi sõitsime taksoga. 6 km eest küsiti 15 euri. See tundus meile ebaõiglaselt palju ja järgmised sõidud tegime juba Grab äpi kaudu – poole odavam.

Ao Shalongi sadamas on üks suur ringikujuline hoone, kus saab hommikul kl 9-st kõik väljamöllimise protseduurid (harbormaster, immigration ja customs) väga mugavalt aetud. Immigratsioonis peavad kõik meeskonnaliikmed oma näpujäljed andma.Taas küsitakse igal pool väikest teenustasu aga teenus on kiire ja asjalik.

Peale väljamöllimist sõitsime Grabiga Boat Laguuni – Phuketi kõige asjalikumasse jahtsadamasse, kus on väga korralik paaditarvikuid müüvate kaupluste valik. Leidsime pea kõik, mis meil tarvis läks.

Siis veel proviant toidupoest, puhas pesu pesumajast ja paadipeale tagasi.

Mehed tegelesid mootori ja käigukasti õlivahetusega. Selgus, et sõukruvi võlli veetihend lekib ja käigukasti õlis oli vesi. Mnjah… kahju, et seda varem ei avastanud…

Naine suhtles Sri Lanka agendiga (agendi kasutamine on SriLankal kohustuslik) ja sai täitmiseks hunniku formulare. Lisaks tuli kõigile meeskonnaliikmetele teha SriLanka e-viisa (50 euri per inimene 30-ks päevaks). Toimetamist jagus kella üheni öösel.

04.01

Käes on ärasõiduhommik. Kõik on magamata ööst uimased nagu kevadised kärbsed. Kuidagi sakutame siiski julla pardale ja anname otsad. Kohe kui kallas pisut kaugemale jäänud, vajub kõigil silm kinni … automaatpiloot on ainus, mis paar järgmist tundi meie õige trajektoori eest hoolitseb… liiklus on Sri Lanka suunal õnneks olematu.

Meeled virgutab ärkvele landi otsa jäänud tuunikala – miskipärast torkiv ja väga luine on see isend aga läheb supiks ikka.

Tuult on vähe ja kasutame lisaks purjele mootorit. Lainet on alla poole meetri ja Papaa rõõmustab, et ta pole siiani merehaigust tunda saanud. Ilm on päikseline ja soe. Ees ootab Sri Lanka.