28.05

Hommikul ärgates ei lasknud eelmine õhtu end unustada – marraskil põlved ja pihud kipitasid mõlemil, valusatest kontidest rääkimata. Tegime hommikusöögi ja analüüsisime, mida oleks saanud paremini teha.

Mõnesaja meetri kaugusel kanalis käis tihe liiklus. Kuna kanal on selles kohas nii kitsas, toimub liiklus korraga ainult ühes suunas – kaks kaubalaeva kõrvuti ära ei mahuks!

Parasjagu sõitsid laevad kanalisse. Ka siin on oma süsteem. Kõigepealt lastakse sisse suured kaubalaevad, siis väiksemad, siis tuleb väike vahe ja seejärel tulevad suured naftatankerid ja lõpuks väiksemad. Suuremad lähevad enne, sest nende pidurdusteekond on kõige pikem. Naftatankerid lähevad eraldi ilmselt turvakaalutlustel.

Kuna kanal on väga kitsas, jääb sellesse endiselt pidevalt kinni suuri laevu. Nädal enne meie saabumist oli seal üks laev kinni ja hiljem kuulsime, et ka paar päeva peal meid jäi üks laev kinni ja halvas liikluse tükiks ajaks. Siin läheb kanalisse Evergreen, mis ca aasta tagasi rohkem kui nädalaks kanalis liikluse seiskas.

Kell 8, täpselt nagu kokku lepitud, kostus mootorpaadi põrinst ja pardale saabus meie agent Captain Heebi. Ta andis täitmiseks Maritime Health Declarationi vormi ja väljaprinditud kinnituskirja üleandmiseks army control’ile, kui see pardale tuleb. Capt Heebi selgitas veelkorra rahulikult üle kõik transiidiga seotud tasud, mis on lühidalt järgmised:

Suez Canal transit Dues 7 USD PER m3 (kuupmeetreid mõõdeti nii: kõrgus pardast pöhjani ilma kiiluta x laius).

Port clearnce 128 USD

Immgration arrival and deperture 70 USD (eeldusel, et keegi paadist maha ei lähe)

Port state sequrity 70 USD

Port police 19 USD

Health clearance 10 USD

Agent fees 50 USD

‘Transit due’ sisaldab kahe piloodi kõiki kulusid. Heebi rõhutas ta üle, et pilootidele ei tohi maksta mingit lisaraha ega teha kingitusi. See on keelatud! Kui nad küsivad, tuleb sellest kohe teavitada agenti.

Capt Heebi võttis kaasa meie passid ja laeva dokumendi ning läks meile transit permitit vormistama.

Vahepeal tõi paadimees Kaka meile ühe vanahärra, kes võttis meilt toidu tellimuse. Toit on Suessis väga odav, suure kotitäie toidukraami ja arbuusi eest maksime vaid 20 USD. Vanahärra soovis tasuks saada tsärki aga kuna meil seda nii äkki kusagilt võtta polnud, andsime talle 5 USD pealekauba.

Ei läinud palju aega, kui kostus taas mootorpaadi põrinat ja tagasi tuli meie agent Captain Heebi pihus… kaks jäätist!!! Me ei suutnud oma silmi uskuda. Ei mäleta enam, millal viimati jäätist saime. Captain Heebi on tõeline superagent! Ta lihtsalt oskab ennast panna purjetaja kingadesse ja mõistab Su hingeelu ja salasoove:)

Palusime Captain Heebil kirjutada tervituse meie jahtklubi lipule ja andsime talle ka omalt poolt väikese kingituse. Vana-Tallinna asendasime kohvipakiga, sest moslemid sellel maal alkoholi ei joo.

Igatahes oli meil nüüd transiidi luba olemas ja kui olime taas omapäi, toppis Naine kalipso selga ning läks paadi külgesid ja põhja puhastama. Poole toimetamise pealt saabus taas paadimees Kaka ja kutsus Naise veest välja. Ta oli ostnud kohalikku toitu ja teatas, et nii raske töö tegemise vahepeal tuleb midagi süüa! No muidugi oli Naine näljane aga selline hoolitsus oli ikka väga ootamatu! Paadimees Kaka polnud nõus mingit raha vastu võtma. Naine kutsus ta tänutäheks õhtusöögile. Seniks viis Kaka meie musta pesu pesumajja ja lunas meile hankida kohaliku lipu. Naine jätkas paadi puhastamist.

Lõpuks saabus pardale ka terviseametnik. Andsime talle täidetud blanketi. Ta kontrollis selle üle, võttis kaasa ja lahkus. Rohkem ühtegi ametnikku pardale ei tulnud. Isegi army control ei ilmunud välja. Andsime talle mõeldud paberi Kakale.

Õhtusöök Kakaga oli väga tore! Selgus, et ta on juba aastaid jahtklubis paadimees olnud ja lisaks ka lastele ujumisõpetaja. Sukeldub ja püüab kala. Tal on sakslannast blondipäine pruut aga ta on sellega hädas, sest see joob ja suitsetab tema meelest liiga palju. No ei teagi … moslemid ise ju alkoholi üldse ei joo, nii et on raske hinnata, kui palju on palju.

Sellel hooajal läbis Suessi kanalit pisut üle 100 jahi, mida on tublisti rohkem, kui enne COVIDit. Ilmselt on piraatluse kontrolli alla saamine siin olulist rolli mänginud.

Kaka tõi tee kõrvale karbitäie kohalikke imemaitsvaid koogikesi ja kurtis sinna juurde, et kohalikud naised on väga vormist väljas. Naine maiustas kookidega ja nentis, et ei imesta üldse arvestades seda, kui head kohalikud küpsetised on:)

Õhtu lõpuks leppisime Kakaga kokku, et kotitäie pesu pesemise eest maksame 20USD ja lipu eest 5USD, tänutäheks talle abi eest andsime veel 10USD.

29.05

Piloot pidi tulema agendi sõnutsi 6:30 aga oli platsis juba kell 6. Lõpetasime parasjagu hommikusööki ja pakkusime piloodilegi aga ta vastas viisakalt, et on juba söönud. Alustasime kohe sõitu.

Meie piloot on väga meeldiv noormees! Andis Veikole kanalisse jõudes lühidalt sõidujuhised ja istus rahulikult ning jälgis ümbrust. Inglise keelt rääkis ta marginaalselt ehk nagu Veiko ütles: “Kolme sõna teadis: ‘green’, ‘red’ ja ‘jõulo’ …” Läks pool teed enne, kui Veiko taipas, et jõulo ei ole seotud jõuludega, vaid viitab värvusele ‘yellow’

Et piloodil väga igav ei oleks (kanalis sisuliselt puudus igasugune liiklus, kui kohalike kalapaate mitte arvestada) andis Naine talle lahendada pusle, kaks metallitükki tuli teineteisest eraldada ilma jõudu kasutamata. Piloot ei osutunud kõige teravamaks kriidiks ja ulatas pusle tunni möödudes Naisele tagasi sõnadega “Very hard”. Naine siis eraldas ise merallitükid ja pani ka kokku tagasi. Nüüd kulus vaid pool tundi ja ka meie piloot sai ülesandega hakkama, ise silmnähtavalt võidurõõmus:)

Kanalis tuleb kiirust hoida vähemalt 5 knotsi juures, muidu saadetakse Sulle puksiir, mis pidi maksma 1000USD tunnis. Pilootide üks olulisemaid funktsioone ongi kiiruse jälgimine. Meie kiirus oli (ilmselt mingi hoovuse toel) enamuse teest 6-8 knotsi (sõitsime 2200 pöördega). Ilm oli tuulevaikne ja päikseline.

Kanali Siinai poolsaare poolsel küljel on kõrb, teisele kaldale jäävad väikesed sõjaväe asulad. Kanal ise on tõsine militaarobjekt. Relvastatud valvureid võis näha mõlemal küljel karjakaupa. Kanalit ümbritsevad mõlemalt poolt aiad, müürid vm tõkked.

Kui Ismalia paistma hakkas, palus piloot, et väljastaksime talle kirjaliku tõendi selle kohta, et oleme ta teenusega rahul ega ole talle andnud ei raha ega kingitusi.

Naine kirjutas ja allkirjastas vajaliku tõendi.

13.50 olime Ismalias kohal. Kuna jahtklubi hoonet renoveeritakse, pole kaisse võimalik minna. Lasime ankru 5 meetri sügavusele muda-savisesse põhja kahe prantsuse lippu kandva jahi lähedusse. Piloot viidi ära ja tegime pisut süüa ning lõunauinaku. Õhtu kulus kodusõidu teekonna ja ajakava kokkupanekule.

Hirmus lärmakad on need linnaelanikud muuseas. Hoolimata esmaspäevasest päevast, käis kaldal äge pidu kuni hilisõhtuni.

30.05

Järgmine piloot oli kohal hommikul kell 9.00, nagu Capt Heebi oli eelinformeerinud.

Oli selline suht närviline tüüp – sibeles ringi mööda kokpitti ja tekki, seletas pidevalt midagi valjuhäälselt oma telefonis ja ühtegi sõna inglise keeles ei rääkinud. Nagu eelmiselgi päeva piloot, ei puudutanud ta näpuotsagagi meie jooke ega sööke. Tal oli kaasas oma joogipudel. Hakkasime aru saama, et tegemist on ilmselt hoopis turvaküsimusega. Oli ju vahepeal ka COVID ja sellega kaasnes omakorda nakkusoht.

Kanali ümbrus on Ismailiast edasi paremas korras ja hoolitsetud, kuid vesi on igasugust prügi täis. Kanalile on ehitatud äsjavalminud avatav raudteesild ja 68 m kõrge autoteega fikseeritud sild. Kumbki pole veel kasutusse võetud.

Täna on kanalil tihe liiklus. Suuri kaubalaevu tuleb meile hordidena vastu. Hoiame aupaklikult kanali vasakusse äärde.

Kella 15 paiku tõuseb 6-7m vastutuul ja senisest 6-7 knotsisest kiirusest jääb alles 5,5. Paar miili enne merele jõudmist, kella 16 paiku, tuleb piloodikaater ja korjab meie närvilise mehe peale. See ei tahtnudki mingit tõendit.

Tugevale vastutuulele on lisandunud meetrised lained ja meie kiirus langeb 4,5 knotsile, merele välja jõudes liigume juba vaid 2 knotsiga.

Minna pole kuhugi – kanali laiune laevatee jätkub otse mere peale veel kümmekond miili. Selle ümbrus on nafta puurtorne tihedalt täis pikitud. Nende vahel pimedas sõitmine oleks enesetapp … päike on juba madalal … hoiame ikka laevateele.

Ees paistab Prantsuse jaht, mis kanalis meist kiirem oli. Jõuame talle järele ja saame aru, et ta on ankrus. Prantslased ootasid ilmselt tuulte vaibumist. Sügavust on siin 10 m, kannatab ankurdada küll.

Päikeseloojangul saame lõpuks pöörata paadi nina Kreeta saare poole ja kenu lahti tõmmata. Algab Vahemere ületus. Kreetani on tervelt 400 miili ja vastik vastutuul…