Paistab, et Eestimaa kaunis ja päikseline suvi hakkab vaikselt ühele poole saama ja ees ootab järjekordne koroonalaine – hulk üksildast kodusistumist, veebikoosolekuid, zoomitrenne ja paratamatuid „maskiballe“. Aga mis oleks, kui vahetaks koroonalaine seekord ookeanilaine vastu?

Ookean on ju „eikellegi maa“ – seal ei pea hoidma kaks pluss kahte ega kandma maski, saab nautida koos toredate kaaslaste ja armastatud inimestega delfiinide tantsu, lendkalade lendu, kauneid päikeseloojanguid ja üksildaste saarte võlu – tunda vabadust! Pisut tormi ja muid ebameeldivusi kindlasti ka aga sellest pole ju maismaalgi pääsu.

See on aeg maailmale, aeg iseendale, aeg oma armastatud inimestele ja sõpradele – üheskoos veedetud aeg. Paratamatult ei saa kõik meie sõbrad ja lähedased meiega sel teekonnal liituda, kuid lubame, et jagame toredamaid avastusi suurimal heameelel kõigiga ka virtuaalselt.

“Others have seen what is and asked why. I have seen what could be and asked why not. ”

― Pablo Picasso

Üks missioon on meil ka – olles pikaaegsed Tallinna jahtklubi liikmed ja toetades võimalust mööda noori purjetajaid, näeme siiski, kui palju on meil veel arenguruumi, et jõuda rahvana oma suhtes merega vähemalt sama kaugele kui meie head põhjanaabrid. Kui palju Eestlasi elab mere ääres ja, kui paljud neist piirduvad vaid kaugelt vahuste lainete imetlemisega … kõik Eesti jahtklubid olgu siinkohal tervitatud ja tänatud selle eest, et lisaks vahustele lainetele saab merel üha sagedamini imetleda ka valget purje või merekaatrit. Meie alus kannab uhkusega Tallinna Jahtklubi lippu ja viib selle endaga koos ümber ilma. Tagasi koju jõudes jäägu see klubisse innustuseks kõigile noortele ja mitte enam nii noortele, kes on lubanud mere oma südamesse ja päevadesse ning aitavad Eestil liikuda tulevikku tunnustatud mereriigina!

“Ocean washes away from the soul the dust of everyday life.”

― Pablo Picasso