umberilma.ee

Froala

28. etapp, Caleta Darde - Puerto Eden, 16-19.03.2022

Thursday 14 April 2022 22:59

16.03

Vastavalt eelmisel õhtul kokkulepitule, olime kell 7 hommikul stardivalmis aga tuul oli nii tugev, et otsustasime väljasõidu tunni võrra edasi lükata. Ega kell 8-gi ilmaolud veel kiita polnud aga mis parata, tuleb minna, kui tahame üldse kuhugi jõuda. Kangutasime ankru välja ja lõime matseetega selle otsas rippuva korraliku mereheina puhma maha.


Lahesopist kanalile pöörates tervitas meid korralik 10-12 m/s vastutuul, koos vahuse harjaga teravate poolemeetriste lainetega. No ei liigu  meie "paksuke" sellistes oludes - 2 hädapärast 2,5 knotsi venitas välja... ja nii pressisime vastutuules kuni lõunani. Mischefi sale kere oli juba ammu silmist kadunud.

Lõuna paiku pööras tuul küljele (W) ja tõmbasime kenu välja. Edasi läks oluliselt lõbusamalt ja kiirustasime Mischefile 5-6 knotsiga järele. Vaheldumisi üksikute päikeselaikudega piitsutasid meid vastikud vihmahood. Lõpuks ei tulnudki päike enam välja ja viimased 10 miili möödusid lausvihmas.

Kõrgete kaljude vahele jäävas Paso Victorias saame taas ca 15 m/s tuult aga seekord õnneks selja tagant.

Kella 17.30 paiku jõudsime kokkulepitud sihtkohta - Caleta Columbinesse.

17.03

Täna on pikk sõidupäev. Eesmärgiks on jõuda enne pimedat so hiljemalt kl 19-ks Caleta Bonitosse, kuhu on 65 miili.


Startisime juba pimedas 6.15, et maandada võimalikke ilmast tulenevaid riske. Mischief startis tund aega hiljem. Prognoosi kohaselt pidi puhuma enamuse päevast ca 8-10 m/s pakstaak tuul (SW) Tegelikkuses tõusis 5-8m/s tihttuul (NW) ca kl 10 paiku ja jäi meid saatma õhtupoolikuni.

Laiematel kanalitel kannatas groodi välja tõmmata ja saime kiiruseks 5,5-6kn, kitsamatel sõltus kõik hoovuse toest. Kohati toetas see kuni 1 knotsiga ja hoidsime kiirust 5-5,5kn juures. Lainetus oli kohati päris tugev - lained ulatusid poole meetrini ja olid vahuste tippudega.

Suurema osa päevast sadas. Vahepeal läks vihm üle raheks ja kokpit kattus valgete teradega. Väljas oli 10 kraadi sooja.


Paar tundi enne päralejõudmist sai Mischef meid kätte ja ühes temaga tuli pilve tagant välja ka päike. Päikese ja vihma kombimatsioon pakub meile iga päev erinevaid toredaid vikerkaari.


Lainetus vaibus ja naine hakkas pannkooke küpsetama. Puerto Buenosse jõudes oli kaardil näidatud ankrukoht juba mingi prantsuse jahi poolt hõivatud aga Mischief toimetas jahi kinnitamisega paarsada meetrit eemal. Jorge selgitas, et nad olid käsisonariga põhja uurinud ja leidnud nii sobiliku alternatiivse ankrupaiga. Meie läksime lihtsalt Michiefi pardasse ja panime maale puu külge ühe lisaotsa.


Kui paadid said korralikult kinnitatud, ootas mehi pika ja tubli päevasõidu eest väljateenitud tasu - kuum kohv ja värsked pannkoogid. Ilm oli päikseline ja sõime väljas. Lahesopis lupsisid delfiinid.


Jorge laenas Tilmani raamatut „Mischief in Patagonia“ ja naine luges poole ööni.  Päris põnev teada, kuidas käis purjetamine neis karmides paikades eelmise sajandi keskpaigas. Ainult üks asi pole muutunud tolle ajaga võrreldes ja see on ilm:)


Kogu tegevus toimus just siinkandis, kus me praegu oleme. Puerto Buenot planeeris Tilman kasutada baasina, kus Mischief saaks tema mägedest naasmist oodata. Miskipärast arvas ta, et see on tihedalt kasutatav sadam ... Raamatu teeb eriliseks mr Tilmani isilkik pühendus teda aidanud Commandor Chubretovich'ile, Jorge isale.


18.03

Tegelikult, kui tugevad tuuled välja arvata,  on siinne ilm Eestimaale väga sarnane - 11 kuud kehva suusailma, nagu me kodumaa ilma mõnikord iseloomustame:) Nüüd aga tuleb üllatav soovitus Eestlastest purjetajatele, kes salamisi mõtteid mõlgutavad siia kanti tulekuks: Ärge tulge kanalitesse suvel, tulge hoopis talvel! See tähendab kohalikul talvel, mis on meie mõistes suvekuud. Sellise soovituse annab Royal Cruising Club (RCC) Pilotage Foundation oma raamatus, mis pakub detailseid juhiseid ja soovitusi navigeerimiseks Tšiili kanalites (vt soovitust lk 13).

Talvel on kanalites kuu kuni kaks järjest tuulevaikne ja valdavalt pilvitu. Siinses mõists on väga külm st temperatuur on max -10 kraadi. Eesti mõistes ei ole see aga eriline külm. Jahis peab lihtsalt olema korralik küte ja seest juhtimise võimalus.

Ankrukohti tuleb hoolikamalt valida, sest osadele, kus vesi seisab, tuleb jää peale aga enamikes on jääkiht õhuke ja ei kahjusta paate (sulab päeval). Admiralid kinnitavad, et talvel pole ka Cape Horni kandis mingit jääd.

Suurimaks piiranguks on ehk lühemad päevad. Samas, kuna ei pea tormivarjus passima, siis summaarne sõiduaeg palju erineda ei tohiks... tekkis endalgi tunne, et tahaks tagasi tulla, sest eriti päikesepaistega on siin ikka imeilus:)


Tänane päev oli sõidu mõttes tugeva vastutuule tõttu taas keerukas ja planeeritud 50 miili lõpusirgel juba hämardus. Õnneks olid admiralid meist 1,5h varem kohale jõudnud ja ennast korralikult ära kinnitanud. Meil ei tulnud teha muud, kui end nende pardasse kinnitada ja vastata tänulikult kutsele ühineda nende veiniõhtuga. Küll on ikka hea, kui sõbrad on ees ootamas!

Jorge oli juba oma tuttavale saatnud päringu, et meile hankida veel üks korralik 80meetrine, 10mm jäme ankrukett ja vähemalt 3 meetrise diameetriga kasutatud sõjaväe langevari, mida me saaks vajadusel kasutada tormiankruna. Jumal ikka hoiab meid...

19.03

Tänane sõiduplaan on 50 miili. Väljume ankrupaigast taas vara (kl 7) ja väljas on veel pime. Taevas on selge, täiskuu valgustab meie seljatagust, eespool on näha esimesi märke peatsest päikesetõusust.

Naine seisab paadi ninas ja valgustab lambiga vett, et vältida võimalikke meriheinu. Vesi on paksult täis väikseid 10 cm-seid punaseid kingkrabisid. Nad ujuvad tagumik ees st pikemad ja suuremad haaramiselundid on neil ujudes tagapool ja need liiguvad krabile hoogu lükates nagu konna koivad. "Jalga puhates" sirutab krabi vees kõik oma koivad välja ja on nagu krabi ikka. Need elukad võivad kasvada kuni 14 aastaseks ja kahe kiloseks ning nende koibade siruulatus võib olla üle meetri.

Pilved on justkui taevast alla kukkunud ja lebavad rahulikult mägede peal. Üks on "kukkunud" meie ette kanalile aga paistab, et saame ta alt siiski kenasti läbi sõita - masti tipp ehk ulatub pilve sisse:)

Tuul puhub taas otse vastu ca 5-8m/s, hoovus on vastu üle 1 kn, kiirus on 3,5kn. Väljas on 6 kraadi sooja, tuleb minna sisse kuuma joogi järele.


Kokpitti naastes on platsis ka delfiinid. Siinkandis on nad pirakad, sellised 1,5-2 meetrised. Hullavad paadi ninas nagu ikka.

Lõuna paiku hakkavad taamal paistma liustikud, millel Tilman omal ajal ronis. Mäed on võimsad. Ei möödu palju aega, kui kanali paremasse äärde ilmuvad ka vees ulpivad jääkamakad, mida on palja silmaga kaugele näha. Hoiame kanali vasakusse äärde.


Mischief möödub meist taas mõned miilid elle kohalejõudmist Caleta Apalasse. 


Kuna tuuleprognoos lubab rahulikku ööd, kinnitame end kohale jõudes lihtsalt nende pardasse, sööme pisut ja kukume oma koisse nii. Üsna väsitavad on siiski need pikemad sõidupäevad.